Esimene päev Essexi kloostris

K, 19.märts 2025.


Kevadel on plaanis nädalane reis Essex'isse, Inglismaale. Lähme koos PJK grupiga, kaheksa inimest kokku. Lend läheb otse Tallinnast Londonisse (Stansted), sealt edasi taksodega Tiptree'sse ja Huntington Knights'i.
Enne reisi liigub meili teel veidi infot, enamus meist läheb St. John kloostrisse esimest korda. Grupijuht on K, tema on enne käinud, kohalike kommete ja toimetustega hästi kursis. Klooster on huvitava ajalooga, seal toimetavad õigeusklikud, kloostrile pani aluse St. Sophroni. Ööülikoolis on tema kohta huvitav loeng, hea kuulamine ka üldise silmaringi mõttes.

Lennujaamas kõik sujub, lend samuti, taksod on õigeaegselt kohal. Rool paremal pool on hajumatu, taksojuht noogutab mõistvalt ja ütleb "I know, I know.." Liiklus on üsna tihe, me oleme Londonile suht lähedal, paarikümne kilomeetri kaugusel. Huvitav on jälgida uut maad, kus seni ei ole käinud.. ma ei suuda isegi uskuda, et ma ei ole Inglismaal käinud, kuigi lende läheb ju Eestist üsna tihti. Taksojuht on keskmisest jutukas, omab täpset arusaama, kus Eesti asub. Tema peamine leib ongi reisijaid lennujaamast kloostrisse vedada ja huvilistest juba puudu ei tule.



Õhtul kl 7 paiku oleme kloostris kohal. Pikema sissejuhatuseta astume kirikusse sisse, teenistus on juba alamud. Väga suur erinevus, tulla kärarikkalt lennureisilt otse vaiksesse pimedasse kloostrisse. Oleme siis vapralt kohal, vaatleme toimuvat, kasutame aega omasoodu.. palved on monotoonsed ja neid korratakse, kümneid ja sadu kordi, väikeste vahedega. 


Veidi üle tunni olime kirikus, see avas uut laadi ajaakna mõtisklemiseks. Kuna ma palvetest ja kombetalitustest suurt midagi ei tea ja sügavaks sisevaatluseks ei ole veel jõudnud ümber lülituda, vaatlen kiriku interjööri. Kõik on väga pime, tume, silm vaevu eristab erinevaid detaile. Hiljem kloostrituuril, reisi eelviimasel päeval, saan aru, et kontseptsioon on kõikidel teenistusruumidel sarnane. Algselt oli kombetalitusteks imepisike saal(tuba) kloostri esimeses ja ainukeses hoones - seal alustasid tööd esimesed kloostriasutajad, vaid mõned inimesed ja isa Sophroni). See ruum on siiani alles ja igaühele avatud. 

Teine suurem saal on Sophroni krüpti peale ehitatud kabel, mahutab ehk 30-40 inimest. See ehitati üheksakümnendate keskel ja leiab kasutust harva, eelkõige vaid Sophroni'ga seotud tähtpäevadel. Saime seal põhjaliku ülevaate reisi eelviimasel päeval õde Magdalen'i poolt.

Kolmas, senine peakirik ehitati 80-ndate lõpus, juba veidi suurem hoone max sajale (võibolla mahub rohkem, kui väga tahta) inimesele. See on senini olnud aktiivselt kasutuses, enne uue kirikuhoone valmimist. Niisiis neljas, vastvalminud kirikuhoone mahutab juba mõnedsajad inimesed ja on just avatud. Esimene teenistus peeti 25.märts 2025 ja oli au olla seal külaline. Pilti interjöörist ei lubatud teha (väga-väga ilus on!), kuid küll need aja jooksul netiavarustesse ilmuvad. 

Kui ei ole kombetalitustega kursis ega harjunud, nõudis päris palju kannatlikkust, et ürituse lõpuni vastu pidada. Tegime seda siiski vapralt. Peale seda järgnes kohe õhtusöök - lihtsad taimsed toidud, hautatud kapsas, leib, tee, oad. Tubadesse saime alles õhtul kl 22 paiku. Majutati meid 4- kohalisse tuppa, ees ootasid Mirza (Rumeeniast) ja Konstantinos (Küproselt), meid võeti sõbralikult vastu.

Comments

Popular posts from this blog

Kolmas päev - juba midagi saame aru

Teine päev - eluga harjumine