Kolmas päev - juba midagi saame aru

R, 21.märts Reisi esimeses pooles on ikka energiat rohkem ja ükski avastus ei tundu võimatu. Kloostrist kuue kilomeetri kaugusel (läbi Tiptree asula) on Hortese moodi aiakeskus, plaanin seal täna jalgsi ära käia. Läheme suurema seltskonnaga, tahaksime ka hiljem linnas lõunat süüa. Mõtisklen omaette, et ega me liiga ebaviisakad ei ole kloostrielanike vastu niiviisi iga päev pikalt ära olles, kuid püüame seda siis jõudumööda hiljem tasuda, mõnes vabatahtlikus töös osaledes. Ega me väga ei tea ka, mida kohalikud arvavad, seda justnimelt eelmainitud vaikse/tõsise elurütmi tõttu. Kui näen kusagil nurgataga mõnd palvetesse süvenenud munka, siis ilmselgelt ma ka ei lähe teda segama, näiteks infoga, et meil on plaan linna jalutada ja kere head-paremat täis vitsutada. Silmad-kõrvad on kloostril niikuinii, siit linna läheb peamiselt üksainus tee, ja sedamööda vuravad ka autod, mis kloostri ja linna vahel liiguvad (ja kus mungad ja nunnad isiklikult roolis on). Igaljuhul saame liikvele lõpuks ja ...